Soolevähk on üks sagedamini esinevaid kasvajaid Eestis, olles samas ka vähivorm, mida on võimalik varajase avastamise korral edukalt ravida. Mida varem soolevähk või vähieelsed muutused avastatakse, seda lihtsam ja tõhusam on ravi ning seda parem on haiguse prognoos.

Oluline on teada, et algstaadiumis soolevähk ei pruugi endast kuidagi märku anda. Valu, veritsus pärasoolest, kaalulangus või muutused sooletegevuses võivad ilmneda alles siis, kui haigus on juba edasi arenenud. Just seetõttu on ennetavad uuringud soolevähi avastamisel võtmetähtsusega.

Tänapäeval on kaks peamist võimalust haiguse varajaseks avastamiseks – peitveretest ning koloskoopia. Mõlemal uuringul on oma roll ning koos aitavad need avastada nii vähki kui ka vähieelseid muutusi enne sümptomite tekkimist.

Riiklik soolevähi sõeluuring on mõeldud kõigile meestele ja naistele vanuses 56-68 eluaastat. Sõeluuring aitab haigust varakult avastada või ennetada ja seeläbi on tervenemise tõenäosus väga suur.

Sõeluuringu käigus tehakse peitveretest väljaheitest. Selle eesmärk on tuvastada silmale nähtamatut ehk peitverd, mida inimene ise ei märka. Sooles leiduvad healoomulised moodustised ja kasvajad võivad aeg-ajalt veritseda ning just neid aitabki peitveretest edukalt avastada.

Oluline on teada, et positiivne peitveretest ei tähenda automaatselt soolevähki. Veri väljaheites võib olla tingitud ka muudest põhjustest: hemorroididest, põletikulistest muutustest või healoomulistest polüüpidest. Kahjuks ei pruugi negatiivne test täielikult välistada kõiki kasvajalisi muutusi sooles.

Peitveretesti eesmärk on leida üles inimesed, kes vajavad põhjalikumat uuringut. Nii on võimalik avastada haiguslikud muutused sooles juba varajases staadiumis.

Euroopa ravisoovituse järgi tuleks soolevähi sõeluuringutega alustada alates 50-ndast eluaastast, Ameerika juhiste kohaselt aga juba 45- aastaselt. Doktor Indrek Seire soovitab uuring teostada juba 45-aastaselt või isegi veelgi varem juhul, kui peres on varasemalt esinenud soolevähki.

Kui oled vanuses 56-68 eluaastat, siis kuulud riiklikku sõeluuringu valimisse ning uuringus osalemiseks tuleb võtta ühendust oma perearstikeskusega ( www.soeluuring.ee). Väljaspool riikliku sõeluuringu vanusevahemikku olevatel inimestel on lihtsaim viis tellida test Synlab’ist. Peitveretesti on soovitatav korrata igal aastal.

Positiivse peitveretesti, kaasuvate riskitegurite või haiguslike sümptomite korral tuleb teha sooleuuring ehk koloskoopia.

Koloskoopia on uuring, mille käigus uuritakse spetsiaalse painduva endoskoobi abil kogu jämesoole limaskesta. Kaamera edastab suure täpsusega pildi, mis võimaldab märgata soole limaskesta väiksemaidki kõrvalekaldeid.

Koloskoopia võimaldab avastada:

jämesoole polüüpe;
vähieelseid muutusi;
soolevähki;
põletikulisi soolehaigusi;
verejooksu põhjuseid.

Kui peitveretest hindab soolemuutusi kaudselt, siis koloskoopia võimaldab näha soole limaskesta otseselt.

Seetõttu on koloskoopia kõige täpsem jämesoole uurimise meetod.

Koloskoopia ei ole vaid diagnostiline uuring, vaid vajadusel ka raviprotseduur.

Kuna enamus soolevähkidest areneb algselt healoomulistest polüüpidest, on oluline nende eemaldamine, et vähitekke protsess katkestada.

Uuringu käigus leitud polüübid saab enamasti eemaldada kohe esimese koloskoopia käigus ja hilisemad raviprotseduurid ei ole tavaliselt vajalikud.

Vajadusel võetakse uuringu käigus ka koeproove ehk biopsiaid, mille põhjal saab panna täpse diagnoosi ning otsustada edasise ravi üle.

Koloskoopiat tehakse enamasti positiivse peitveretesti või haiguslike sümptomite puhul.

Siiski võib arst soovitada koloskoopiat ka juhul, kui lähisugulastel on esinenud soolevähki,

Üha enam inimesi soovib oma tervist kontrollida ennetavalt. See annab kindlustunde ning võimaldab avastada soolemuutusi juba enne sümptomite tekkimist.

Just ennetus on üks tõhusamaid viise vähendamaks raskete haiguse kujunemise riski.

Paljud Eesti tööandjad pakuvad oma töötajatele tervisekindlustust, mille eesmärk on parandada ligipääsu tervishoiuteenustele ja toetada ennetavat tervisekäitumist.

Enamike kindlustuspakettide toel on võimalik teha ka seedetrakti endoskoopilisi uuringuid sh. koloskoopiat. See annab võimaluse tulla uuringule ilma pika ooteajata ning saada oma seedetraktist põhjalik ülevaade.

Vabatahtlik tööandja tervisekindlustus sobib järgnevatel juhtudel:
teie perekonnas on esinenud soolevähki;
soovite oma seedetrakti tervist ennetavalt kontrollida;
teil esinevad korduvad või pikalt kestnud seedetrakti vaevused;
arst on soovitanud teha täiendavaid uuringuid.

Kui teie tööandja on sõlminud töötajatele tervisekindlustuse lepingu, tasub uurida, milliseid uuringuid kindlustus katab. Vajadusel aitab ka Seirekliinik selgitada, millised on teie võimalused uuringule tulla.

Soolevähi edukas ravi sõltub suurel määral sellest, kui varakult haigus avastatakse. Kahjuks ei põhjusta vähk algstaadiumis sageli mingeid vaevusi ning just seetõttu on ennetavad uuringud nii olulised.

Riiklik soolevähi sõeluuring aitab leida inimesi, kes vajavad täiendavaid uuringuid. Kui olete saanud kutse riiklikule sõeluuringule, kasutage seda võimalust. Kui arst peab uuringut vajalikuks ja teil on võimalik teha koloskoopia tööandja tervisekindlustuse toel, tasub seda kaaluda.

Koloskoopia võimaldab hinnata jämesoole seisundit kõige täpsemalt ning vajadusel eemaldada vähieelsed polüübid juba sama protseduuri käigus.

Oma tervise eest hoolitsemine algab ennetusest. Mida varem võimalikud muutused avastatakse, seda suurem on tõenäosus säilitada hea tervis ka aastate pärast. Soovitame lugeda Delfis ilmunud artiklit “Minu vähiavastus oli lotovõit. Poliitikute tegevusetus on aga eluohtlik sadadele eestlastele”, kus räägitakse lähemalt soolevähi diagnoosist ning tööandjapoolsest tervisekindlustusest. Ootame teid Seirekliinikusse konsultatsioonile või protseduurile!