Faktid soolevähi kohta

  • Igal 25-ndal inimesel diagnoositakse elu jooksul soolevähk
  • Soolevähk on teisel kohal vähisurmadest (kopsuvähi järel ning eesnäärmevähi ees)
  • Soolevähki haigestumise risk tõuseb alates 50-ndast eluaastast. Soolevähi sõeluuring üle 50 aastastel võib päästa elusid.
  • Tunne oma perekonnas esinevaid haigusi. 25% soolevähkidest on päriliku iseloomuga.
  • Varakult avastatud soolevähk on 90% juhtudest täielikult ravitav. Momendil avastatakse vaid 40% soolevähke varajases staadiumis.
  • Soolevähi esinemissagedus on tõusuteel.

Mis on soolevähk?

Soolevähi puhul on sõltuvalt paiknemisest tegemist käärsoole- või pärasoolevähiga. Soolevähk (ka kolrektaalvähk) on pahaloomuline kasvaja, mis areneb soole limaskestast. Enamus soolevähkidest hakkab arenema healoomulistest moodustisest – polüüpidest. Kõikidest polüüpidest ei pea aga tingimata välja kujunema vähki.

Mõnest polüübist kujuneb aja jooksul vähk, mis võib ahendada või isegi sulgeda soolevalendiku. Samuti on võimalikud veritsused. Kaugelearenenud juhtudel võivad vähirakud levida soolest siiretena ka teistesse organitesse.

Kuna enamik soolevähke areneb polüüpidest, võimaldab polüüpide eemaldamine oluliselt vähendada soolevähki haigestumise riski. Peaaegu kõik polüübid on võimalik eemaldada ilma operatsioonita, koloskoopia protseduuri käigus. Eemaldatud polüübist vähki enam areneda ei saa.

Juhul kui polüübist arenev vähk avastada varakult, on võimalik tema täielik eemaldamine kirurgilise operatsiooniga.

Soolevähk on ennetatav ja varases staadiumis hästi ravitav!

Soolevähk on ennetatav ja varases staadiumis hästi ravitav!

Soolevähi sümptomid

Klassikalisteks soolevähi sümptoomideks on muutused sooletegevuses (kõhulahtisus, kõhukinnisus) või vereeritus pärasoolest. Varajases staadiumis soolevähk ei pruugi aga anda mingeid sümptoome.
Järgnevalt on toodud mõned sümptoomid, mis võivad viidata soolevähile. Peab aga tõdema, et inimestel kel esinevad järgnevad sümptoomid, ei ole alati tegemist soolevähiga, vaid toitumisest või ravimite kasutamisest tingitud nähtudega.

Kui sul esinevad järgmised sümptoomid üle kahe nädala, on soovitatav pöörduda arsti poole diagnoosi täpsustamiseks:

  • Sooletegevuse muutus – kõhulahtisus pikemat aega, kõhukinnisus, varasemast sagedam või hoopis harvem vajadus tualetti külastada
  • Muutus väljaheite välimuses – limaerituse rohkenemine või väljaheite muutmine kitsamaks kui varem 
  • Helepunase või tumepunase vere esinemine väljaheites
  • Sagenenud gaasivalud, kõhupuhitus, täiskõhutunne
  • Tunne, et peale tualeti külastamist pole sool tühjenenud
  • Seletamatu aneemia (punaliblede vähesus) vereanalüüsis, mis põhjustab nõrkust, väsimust, kaalulangust
  • Pärasoole või lahklihapiirkonna valulikkus. Tükitunne pärasoole piirkonnas
  • Kõhuvalu ning tuntav moodustis kõhus
  • Oksendamine

Kuigi soolevähki esineb sagedamini inimestel üle 50 eluaasta, tõuseb tema esinemissagedus ka nooremates vanusegruppides. Seega pole keegi liiga noor soolevähi võimalikuks tekkeks.

UURINGUD SOOLEVÄHI DIAGNOSTIKAKS

Kui Sind suunatakse kahtlaste sümptomite tõttu uuringutele, ei pruugi see tingimata tähendada, et Sul on soolevähk. Uuringud on eeskätt vajalikud sümptomite tekkepõhjuste selgitamiseks. Tõsise kahtluse korral soolevähile, peaks sooleuuringu (koloskoopia) saama tehtud 30 päeva jooksul. Järgnevalt on nimekiri uuringutest, mida arst Sulle võib planeerida:

Per rectum läbivaatus (pärasoole kontroll sõrmega):

Eelised

  • Per rectum uuringu saab teha koheselt esimesel läbivaatusel;
  • uuring annab kiire esmase ülevaate pärasoolest;
  • soole ettevalmistus pole vajalik;
  • uuring on ebamugav, kuid enamasti kiire ning valutu.

Puudused

  • Uuringud pole näidanud, et per rectum uuring vähendaks soolevähki suremust;
  • Uuringud pole tõestanud, et per rectum uuringut saaks kasutada efektiivse sõeluuringuna;
  • Uuring annab ülevaate vaid pärasooles alumisest osast (7-8cm);
  • Kui per rectum uuringul leitakse midagi kahtlast, on vajalikud lisauuringud.

Väljaheite peitvere test:

Eelised

  • Soole ettevalmistus pole vajalik;
  • Test on võimalik läbi viia kodus;
  • Odav hind võrreldes teiste sõeluuringumeetoditega;
  • Test ei kahjusta soole limaskesta

Puudused

  • Test ei pruugi avastada kõiki polüüpe ning soolevähke;
  • Paari päeva jooksul enne guajakil põhineva testi sooritamist on vajalikud dieedipiirangud (lihasöömisest loobumine, teatud köögiviljade vältimine, C-vitamiini vältimine, rauapreparaatide vältimine, kiudainete tarbimise suurendamine)
    (Eelnevad piirangi ei kehti immuunmeetodil põhineval peitveretesti kasutamisel);
  • Patoloogilise testi puhul on vajalikud lisauuringud (koloskoopia);
  • Võimalikud on valenegatiivsed tulemused s.t. test annab negatiivsed vastuse ka kasvaja olemasolul;
  • Võimalikud pon valepositiivsed tulemused s.t. test annab positiivse tulemuse, kuigi kasvajat ei ole;
  • Valepositiivsed uuringud võivad viia edasistele uuringutele, mille vajadus puudub.

Koloskoopia uuringud:

Koloskoopia on kõige täpsem jämesooleuuring soolemuutuste diagnostikaks. Uuringu valutuks läbiviimiseks oleme omandanud rahvusvaheliselt tunnustatud valutu koloskoopia võtted ja teeme koloskoopiat vajadusel narkoosis. Usaldusväärse lõpptulemuse saavutamiseks on meie käsutuses kõige kaasaegsem kvaliteetne uuringutehnika koos unikaalse tehisintellekti (AI) tipptehnoloogiaga.

Loe lisa ->

Kas vajad täiendavaid uuringuid?