5 küsimust ja vastust peitvere ja peitveretesti kohta

Selles blogiartiklis anname vastused enimlevinud küsimustele peitvere ja peitveretesti kohta.

Mis on peitveri roojas?

Peitvereks roojas nimetatakse väikestes kogustes nähtamatut verd. Normaalselt võib ööpäevas roojaga erituda ligikaudu 0,5 ml verd, kuid suurem verekaotus võib viidata erinevatele seedetrakti probleemidele. Positiivne tulemus ei tähenda mingil juhul koheselt vähidiagnoosi, sest sageli võib veri sattuda väljaheitesse ka teistel põhjustel (igemete veritsus, hemorroidid, mao- või kaksteistsõrmiksoole haavand, põletikulised soolehaigused, söögitoru veenilaiendid).

Kuidas peitveretesti ehk soolevähi kodust testi tehakse?

Peitveretesti puhul ei ole vajalik soole ettevalmistus, test on võimalik läbi viia kodus ning see on odavam võrreldes teiste sõeluuringumeetoditega. Peitveretest ei kahjusta soole limaskesta. Siiski tuleb arvestada ka puudustega – test ei pruugi avastada kõiki polüüpe ning soolevähke, samuti on võimalikud nii valepositiivsed kui ka valenegatiivsed tulemused. Lisaks võivad mõned peitveretestid nõuda enne testi tegemist teatud dieedipiiranguid.

Peitveri roojas positiivne – millele see viitab?

Varjatud veri võib viidata nii soolepolüüpidele (healoomulised moodustised) kui ka pahaloomulisele protsessile. Kuna varajases staadiumis ei pruugi jämesoolevähk anda mingeid sümptomeid, on oluline vähieelsed muutused või väike soolevähk avastada juba siis kui ravi on lihtsam ja paremate tulemustega. Varases staadiumis avastatud soolevähist on võimalik terveneda üle 95% juhtudest. Positiivne peitveretest annab lihtsalt põhjuse edasisteks täiendavateks uuringuteks.

Mida pean ette võtma siis, kui minu peitveretesti tulemus osutub positiivseks?

Positiivse peitveretesti korral on näidustatud endoskoopiline sooleuuring ehk koloskoopia. Peale positiivset peitveretesti tehtud koloskoopiatel leitakse ainult 5% uuringutest pahaloomuline kasvaja, samas 20% juhtudest leitakse vähieelsed seisundid, mis on ravitavad. Koloskoopia võimaldab avastada jämesoolevähi 95% täpsusega. Seirekliinikus on ühes vähestest keskustest Eestis kasutusel ka tehisintellekti abil toimiv diagnostika, mis tõstab veelgi uuringu täpsust. Koloskoopia on kõige täpsem meetod jämesoolevähi ennetuseks ja diagnostikaks, kuna võimaldab arstil visuaalselt hinnata soole limaskesta seisundit, tuvastada polüüpe ning vajadusel võtta koeproove või eemaldada kahtlased moodustised juba esimese uuringu käigus.

Kui peitveretest on korras, kui tihti peaksin ennast uuesti testima?

Kui lähisugulastel on esinenud jämesoolevähk, peaks ennetusele hakkama mõtlema alates 40. eluaastast ja peitveretesti tegema üks kord aastas. Kuna jämesoolevähki haigestutakse statistika kohaselt aina nooremana, soovitatakse igal juhul testida ennast alates 45. eluaastast ja jätkata testidega üks kord aastas. Alternatiiviks on 45. eluaasta täitumisel planeerida jämesoolevähi ennetamiseks kohe endoskoopiline jämesooleuuring ehk koloskoopia. Kui uuring on korras, võib järgmise koloskoopia planeerida alles 10 aasta pärast.

Testi ennast ning väldi soolevähki!

Kokkuvõttes on peitveretest väärtuslik sõeluuring, mis aitab varakult avastada võimalikke muutusi jämesooles. Positiivse testitulemuse korral tuleb kindlasti minna edasi täpsema diagnostika – koloskoopia – juurde. See on kõige kindlam viis jämesoolevähi ennetamiseks ja varajaseks avastamiseks, aidates kaasa parematele ravitulemustele ning pikemale ja tervemale elule. Peitveretest on võimalik mugavalt koju tellida Synlab koduleheküljelt.