Soolevähk (ka kolorektaalvähk) on üks kõige sagedamini esinevaid vähkkasvajaid maailmas. Soolevähk on tõsine haigus, kuid igapäevaste valikute ja teadlike otsustega on soolevähi riski võimalik siiski oluliselt vähendada. Vaatame lähemalt, mida meie soole tervise parandamise kohta näitavad värsked teadusuuringud.

Alusta soolevähi sõeluuringutega varakult

Ametlike juhiste kohaselt soovitatakse kolorektaalvähi sõeluuringutega alustada 50-st eluaastast, kuid värskemad teadusandmed näitavad, et tasub kaaluda veelgi varasemat uuringutega alustamist. Suur Taiwani kohortuuring leidis, et juba vanuses 40–49 eluaastat tehtud peitveretest (FIT) vähendas soolevähi esinemissagedust 25% võrra ja suremust 34% võrra võrreldes nendega, kes alustasid peitveretestidega 50. eluaastast. Kui varem alustanutel ka soolevähk diagnoositi, esines nende hulgas vähem vähi kaugelearenenud vorme, mis oluliselt parandas tervenemise võimalusi.

Tugevda soolestiku mikrobioomi – söö jogurtit

Meie soolestikus elavad miljardid kasulikud bakterid, mis mõjutavad immuunsust, ainevahetust ja isegi vähiriski. Jogurt, mis sisaldab elusaid piimhappebaktereid (nt Bifidobacterium), võib aidata neid kasulikke baktereid hoida ja soolebarjääri tugevdada.

Hiljutine USA-s tehtud uuring leidis, et inimestel, kes tarvitasid regulaarselt (üle 2 portsjoni nädalas) jogurtit, oli madalam risk haigestuda teatud soolevähi vormidesse. Eriti tugev seos leiti jämesoole algusosa vähkide puhul. Probiootikumid (nagu Bifidobacterium) vähendavad põletikku ja parandavad immuunsust, millega on seletatav nende kaitseefekt soolevähi vastu.

Säilita piisav D-vitamiini tase

D-vitamiin mängib olulist rolli mitte ainult luude ainevahetuses, vaid ka immuunsüsteemi tugevdamisel ja põletiku vähendamisel, mis omakorda on tähtis soolevähi ennetuse seisukohalt.

Ülevaateartikkel aastast 2025 kinnitab, et piisav D-vitamiini tase vähendab soolevähi riski 20–39% ja pärsib vähirakkude kasvu mitmel moel: vähendab põletikku, soodustab rakkude normaalset jagunemist ja vähendab angiogeneesi (kasvajaliste veresoonte arengut). D-vitamiinil on positiivne mõju ka soole mikrobioomile.

D-vitamiini saab päikesevalgusest, rasvasest kalast, piimatoodetest ja vajadusel toidulisanditest. Kuna põhjamaades talvekuudel päikesevalgust napib, on paljudel inimestel sageli D-vitamiini tase madal. Seega on mõistlik D-vitamiini taset vereanalüüsis hinnata ja vajadusel D-vitamiini lisaks tarbida.

Toitu mitmekesiselt ja tervislikult

Soolevähi riski suurendab dieet, mis sisaldab palju töödeldud ja punast liha ning vähe kiudaineid, puu- ja köögivilju. Seevastu mitmekesine, kiudaineterikas toit koos probiootikumide ja piisava hulga vitamiinide (D ja C) tarbimisega toetab soole tervist.

Tervislikke toitumismustreid esindab hästi Vahemere dieet, mis sisaldab palju köögivilju, kaunvilju, täisteratooteid, kala ja oliiviõli. See vähendab põletikku ja parandab soole mikrobioomi ning kaitseb meid nii soolevähi kui ka südamehaiguste eest.

Ole füüsiliselt aktiivne ja säilita normaalne kehakaal

Liikumine vähendab põletikku, parandab soole motoorikat ja aitab hoida kehakaalu kontrolli all – kõik need faktorid vähendavad soolevähi riski. Seevastu ülekaal, vähene liikumine, alkoholi liigtarvitamine ja suitsetamine tõstavad märgatavalt soolevähi riski.

Olulisemad mõtted kaasa

Soolevähi ennetamine on suures osas võimalik ja paljuski meie endi kätes. Eelkõige aitab kaasa tervislik toitumine ja liikuv eluviis, kuid samuti on olulisel kohal peitveretest, et tuvastada võimalikud probleemid juba varakult. Oleme kirjutanud peitveretesti kohta täpsemalt ka meie blogis, huvi korral leiad artikli siit.

Kasutatud allikad

Chiu, H.-M., Chen, S. L.-S., Su, C.-W., Yen, A. M.-F., Hsu, W.-F., Hsu, C.-Y., Lin, T.-Y., Lee, Y.-C., Wu, M.-S., & Chen, T. H.-H. (2025). Long‑term effectiveness associated with fecal immunochemical testing for early‑age screening. JAMA Oncology. https://doi.org/10.1001/jamaoncol.2025.1433

Fekete, M., Lehoczki, A., Szappanos, Á., Zábó, V., Kaposvári, C., Horváth, A., Farkas, Á., Fazekas‑Pongor, V., Major, D., Lipécz, Á., Csípő, T., & Varga, J. T. (2025). Vitamin D and colorectal cancer prevention: Immunological mechanisms, inflammatory pathways, and nutritional implications. Nutrients, 17(8), 1351. https://doi.org/10.3390/nu17081351

Ugai, S., Liu, L., Kosumi, K., Kawamura, H., Hamada, T., Mima, K., Arima, K., Okadome, K., Yao, Q., Matsuda, K., Zhong, Y., Mizuno, H., Chan, A. T., Garrett, W. S., Song, M., Giannakis, M., Giovannucci, E. L., Zhang, X., Ogino, S., & Ugai, T. (2025). Long-term yogurt intake and colorectal cancer incidence subclassified by Bifidobacterium abundance in tumor. Gut Microbes, 17(1). https://doi.org/10.1080/19490976.2025.2452237